Karpaalkanali sündroom on sage neuroloogiline patoloogia, mille korral on käe mediaannärv pitsutatud randme närvikanalis ning sellest lähtuvalt võivad esineda järgmised sümptomid: tuimustunne, surinatunne, nõrkus  ja valulikkus nii randmes kui ka enam labakäe pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme piirkonnas. Tavaliselt tekivad sümptomid järk-järgult ning tihti avalduvad öösiti. Esmajärjekorras on haigusest haaratud tavaliselt patsiendi domineeriv käsi aga võivad olla ka mõlemad.

Karpaalkanali sündroom on sageli tingitud käe ülekoormusest ja võib enam esineda inimestel, kes teevad kätega stereotüüpseid ühesuguseid liigutusi (nt arvutiga töötavad kontori inimesed, köögitöölised, autojuhid) või füüsilist laadi tööd. Ka randme piirkonna luumurru järgselt suureneb patoloogia esinemissagedus. Statistika näitab, et naistel esineb antud probleemi kolm korda sagedamini kui meestel.

Haiguse diagnoosib arst. Kliinilist kahtlust haigusele tõstab tüüpiliste kaebuste esinemine. Vastuvõtu käigus tehakse spetsiifilised testid (nt Tineli ja Phaleni test). Lisaks võib vajalikuks osutuda röntgenoloogiliste uuringute tegemine, välistamaks muid patoloogiad. Diagnoosi kinnitamiseks võib teha elektro diagnostilisi uuringuid (ENMG – elektroneuromüograafia).

Kõige esmane ravivõimalus kergema karpaalkanali sündroomi korral on eriomaste harjutuste tegemine, kätele koormuse vähendamine, lisaks randmeortoosi kasutamine, vajadusel ka valuvaigistavate ravimite tarvitamine. Harjutuste osas saab nõustada arst ning abistada ka füsioterapeut.

Karpaalkanali sündroomi korral on üheks ravimeetodiks närviblokaadi tegemine ehk hormoonsüst karpaalkanalisse. Antud meetod on kasutusel enam keskmise raskusega kompressioonisündroomi korral, mis kestnud kuni üks aasta. Protseduuri tehakse ambulatoorselt, vajalik on eelnev arsti konsultatsioon.