Karpaal- ehk randmekanali sündroom on sage neuroloogiline patoloogia, mille korral on käe mediaannärv pitsunud randme närvikanalis ning selle tõttu võivad esineda järgmised sümptomid: tuimus- või surinatunne, nõrkus ja valulikkus nii randmes kui ka pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme käelaba piirkonnas. Tavaliselt tekivad sümptomid järk-järgult ning tihti avalduvad öösiti. Üldjuhul on esialgu haigusest haaratud domineeriv käsi, aga võivad olla ka mõlemad.

Randmekanali sündroom on sageli tingitud käe ülekoormusest ja võib enam esineda inimestel, kes teevad kätega stereotüüpseid liigutusi (nt kontoritöötajad, kokad, autojuhid) või füüsilist tööd. Esinemissagedus suureneb ka randme piirkonna luumurru järel. Statistika näitab, et naistel esineb vaevusi kolm korda sagedamini kui meestel.

Kliinilist kahtlust haiguse suhtes suurendab tüüpiliste kaebuste esinemine, haiguse diagnoosib arst. Vastuvõtu käigus tehakse spetsiifilised analüüsid (nt Tineli ja Phaleni test). Peale selle võivad vajalikuks osutuda röntgenoloogilised uuringud, et välistada muud patoloogiad. Diagnoosi kinnitamiseks võib teha elektrodiagnostilised uuringud (ENMG ehk elektroneuromüograafia).

Esmane ravivõimalus randmekanali kergema sündroomi korral on eriomaste harjutuste tegemine, kätele koormuse vähendamine, lisaks randmeortoosi kasutamine, vajaduse korral ka valu vaigistavate ravimite kasutamine. Harjutustega saab nõustada arst ja abistada ka füsioterapeut.

Randmekanali sündroomi korral on üks ravimeetod närviblokaad ehk hormoonsüsti tegemine randmekanalisse. See on kasutusel pigem keskmise raskusega kompressioonisündroomi korral, mis on kestnud kuni üks aasta. Protseduuri tehakse ambulatoorselt, vajalik on arsti eelnev konsultatsioon.