Kaelavalud on üha sagedasem skeletilihassüsteemi vaevus, mille all kannatab ca 23% populatsioonist. Kaelavalusid iseloomustavad aeg-ajalt esinevad ägenemise perioodid, mis paljudel juhtudel muutuvad kroonilisteks.
Mis on aga nutikael ja kuidas see kaelavalusid võiks põhjustada? Nutikaelaks nimetatakse nutiseadete vaatamisest tingitud kaelavalu ja kaasuvaid probleeme allavaatava sundasendi tõttu. Probleemiks ei ole asend ise, vaid asendi kasutamise aeg. Võrreldes muude sarnast asendit nõudvate tegevustega (nt lugemine), hoiavad nutiseadmed meid oluliselt kauem ühes asendis ja seda terve päeva jooksul: väga mugav on bussipeatuses, järjekorras või foori punase tule taga telefonist uudiseid lugeda, meilidele vastata, sotsiaalmeediat sirvida või mõnd mängu mängida.
Eriti altid sellele “tõvele” ning hilisematele tõsistele komplikatsioonidele on meie tänased noored ja koolilapsed, kes oma igapäevast elu ilma nutiseadmeteta enam ette ei kujuta ning mõnede viimase aja uurimuste kohaselt veedavad helendavate ekraanide ees toimetades kuni 8h päevas. Kui meie pea asub otsejoones meie õlgade kohal mõjub meie selgroole jõud, mis on võrdne meie pea kaaluga – täiskasvanul ca 5kg. Kui meie pea asend nihkub ette ja allapoole oma loomulikust tasakaalu punktist, hakkab see jõud suurenema, põhjustades valu ja pingeid kaelas ning hiljem seljas. Saamaks paremini aru selle toimiva jõu suurusest, tehke üks lihtne katse: Hoidke 5kg suurust raskust (hantel, veepudel) oma rindkere ligidal ning Te tajute seda raskust kui 5kg-st raskust. Viies aga selle raskuse väljasirutatud kätel kehast eemale "muutub" see 5kg raskus kordades suuremaks ja õige pea tundub ta Teile 25kg raskusena.
Pidev ja kumulatiivne ülekoormus kaela-õlavöötmele põhjustab rühihäiret ehk pea ette nihkumist, mis põhjustab kaela eesmiste süvalihaste, trapetsi alaosa ja romblihaste nõrgenemise. Ületoonusest lühenevad kuklamulgu piirkonna lihased, rinnalihased. Trapetsi ülaosa aktiivsus suureneb, et aidata võidelda pea asendist tingitud liigse koormusega, mis põhjustab inimestel tunde, et õlavööde on pinges ja valulik. Pikemas perspektiivis häirub ka üldine asenditunnetus ning võivad tekkida ka temporomandibulaarliigese e lõualiigese probleemid. Küfootilise kehaahoiaku puhul on ka nähtud, et sellega kaasneb hingamissageduse tõus ja hingamisfunktsiooni langus: küürus istumisasend surub rindkeret kokku, muudab selle jäigemaks ja raskendab diafragma toimimist.
Siinkohal on oluline probleemi teadvustamine, nutiseadmete kasutamisaja piiramine, kasutamisasendite korrigeerimine, venitus- ja jõuharjutused kaela- ja õlavöötmele ning seljale. Internetis liigub laialdaselt näpunäiteid ning harjutusi probleemi lahendamiseks, kuid kiire elutempo tõttu on siinkohal abiks ka füsioterapeut, kes hindab objektiivselt kogu lihasskeletisüsteemi olukorda ning koostab sellest lähtuvalt just Teile mõeldud harjutuskava lühenenud lihaste venitamiseks ning nõrkade lihaste tugevdamiseks, et saavutada parim tulemus võimalikult lühikese aja jooksul.
Anneli Belkin | Valvekliinik
