Pärnu mnt 48a ; E - R 16.00 - 21.00 ja L 12.00 - 16.00 ; +372 5911 0909

Gripi haigusnähud, diagnoosimine ja ravi

Gripiepideemiad saavad alguse detsembrist ning võivad kesta kuni järgneva aasta märtsini-aprillini, mistõttu on soovitatav alates oktoobrist end lasta gripi vastu vaktsineerida. Grippi haigestununa võivad seda raskemini põdeda nö. riskirühmadesse kuuluvad – eelkõige üle 65a. ning teatud kroonilisi haiguseid põdevad inimesed – mistõttu soovitatakse neid vaktsineerida ja seeläbi vähendada võimalikust grippi haigestumisest tulenevaid tüsistusi.

Gripiviirused jagatakse A, B ning C-tüüpideks, milledest kaks esimest, eriti A-gripp on inimesele ohtlikud. A-gripp jagatakse veel omakorda alatüüpideks (H-number N-number; näiteks „linnugripp“ H5N1).

Gripiviirus võib levida nii õhu (aevastamine, köhimine) kui ka pindade ja käte kaudu, mis on viirusega kokku puutunud. Seetõttu on eriti oluline hoolikas käte pesu juhul kui lähikonnas on grippi haigestunu või ülaltoodud riskirühmadesse kuuluv isik.

Haigusnähud – gripp on reeglina ägedalt algav haigus – lihasvalu, palavik, kuiv köha, külmavärinad, peavalu, halb enesetunne ja nohu eelkõige lastel (täiskasvanutel on nohu harvem). Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani. Nakkusohtlikkus ilmneb aga juba 1-2 päeva enne haigustunnuseid.

Gripi tüsistuseks on võivad olla kopsupõletik, põskkoopapõletikud, aga ka krooniliste haiguste ägenemised. Lastel on peamiseks tüsistuseks keskkõrvapõletik.

Gripi diagnoosimine on sageli nö. kliiniline juhul kui on teada gripi levik sel perioodil ja selles piirkonnas ning inimese kaebused viitavad gripile. Lisaks on kasutusel kiirtestid, millede tulemused on teada umbes 10 minuti jooksul, kuid taoliste testide negatiivne vastus pole alati usaldusväärne, mistõttu võidakse ravi alustada arsti otsuse alusel vaatamata kiirtesti vastustele. Täpsemate analüüside tulemuste saabumine võtab kauem aega, mistõttu on nende praktiline kasu (haiglavälistes tingimustes) vähene, sest gripi viirusvastase raviga peab alustama hiljemalt 2 ööpäeva jooksul alates kaebuste tekkimisest.

Gripi ravi neil, kes kroonilisi haigusi ei põe ning kellede haigusnähud pole meditsiinilisest aspektist tõsised on reeglina nö. sümptomaatiline – põletiku- ja valuvaigistavad ravimid (lastele mitte anda Aspiriini).

Riskirühma kuuluvatele isikutele, ka lastele ja rasedatele on varuks viirusvastane ravim, millega tuleks alustada 2 ööpäeva jooksul alates kaebuste tekkimisest – taoline ravi võib haigusnähte lühendada umbes 1 päeva võrra. Gripi puhul ei kasutata antibiootikume.

Gripi leviku vältimiseks tasub pesta hoolikalt käsi, vältida kokkupuudet grippi haigestunutega. Olles ise haigestunud, on soovitatav püsida kodus, aevastamisel-köhimisel kasutada kas taskurätti või vajadusel köhida varrukasse; vältida silmade, suu ja nina puudutamist peale võimalikku kontakti (näiteks pindade kaudu) gripi-viirusega.

Vaktsineerimine on väga efektiivne meetod vältimaks grippi haigestumist. Arvestada tuleb siiski sellega, et lisaks gripile (mis on kõige tõsisemate tagajärgedega) võivad gripilaadseid kaebusi tekitada ka suur hulk teisi viiruseid, millede suhtes gripivaktsiin otseselt ei aita, ka pole nende vastu olemas viirusvastast ravi ega aita ka antibiootikumid.

Lisainfo TerviseAmeti lehel http://terviseamet.ee/nakkushaigused/gripi-info/korduvad-kuesimused.html

Püsige terved!

Ingmar Lindström | Valvekliinik

Küsimuste korral helistage julgelt+372 5911 0909

Top