Pimedam aeg on peagi käes. Sügisel ja talvel tekib nahas päikesevalguse toimel vähem D-vitamiini, seetõttu tasub üle vaadata, kas saad seda piisavalt ja kas vereanalüüs on Sinu puhul vajalik.
Soov lasta veeniverest D-vitamiini taset kontrollida on viimastel aastatel muutunud omamoodi trendikaks. Enamik terveid inimesi ei pea aga enne D-vitamiini tarvitamist vereanalüüsi tegema. Tavaliselt piisab sellest, kui võtta sügisest kevadeni profülaktilist annust, mis hoiab taseme ohutult normi piires.
Tervele inimesele piisab profülaktilisest annusest
Eesti laiuskraadil piisab tavalisele tervele täiskasvanule sellest, kui võtta septembrist aprillini (nn R-tähega kuudel) toidulisandina 1000–2000 IU (25–50 µg) D-vitamiini päevas. Selleks ei ole vaja eelnevat vereanalüüsi. Maist augustini saab terve inimene vajaliku koguse tavaliselt päikesest.
Sobiv annus ei ole siiski kõigile ühesugune. See sõltub vanusest, terviseseisundist ning sellest, kui palju D-vitamiini saad toidust ja päikesevalgusest. Toidulisandit valides järgi pakendil toodud soovitust või tervishoiutöötaja juhiseid.
Rohkem ei tähenda alati paremat
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) peab tervele täiskasvanule ohutuks kuni 4000 IU (100 µg) päevas. Suuremaid annuseid ei tasu pikalt omal käel kasutada: liigne D-vitamiin võib tõsta vere kaltsiumitaset ning mõne haiguse korral (näiteks sarkoidoos, kõrvalkilpnäärme ületalitlus või raske neeruhaigus) võib ka väiksem annus olla liiga suur. Raviannuse määrab ja selle ohutust jälgib arst.
Kuidas D-vitamiini imendumist soodustada
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, seega sõltub selle imendumine sellest, kuidas ja millal seda võtad.
- Võta koos rasva sisaldava toidukorraga. Hommiku- või lõunasöök, mis sisaldab tervislikke rasvu (pähklid, seemned, avokaado, munad, või, rasvane kala, oliiviõli), parandab imendumist.
- Eelista õlipõhiseid kapsleid või tilku. Geelkapslid või õlitilgad (kookos-, kanepi- või oliiviõli baasil) aitavad toimeainel paremini imenduda.
- Võta päeva esimeses pooles. Õhtul võetuna võib D-vitamiin mõnel inimesel häirida melatoniini ehk unehormooni tootmist.
- Jälgi magneesiumi ja K2-vitamiini. Magneesium on vajalik D-vitamiini aktiivseks muutmiseks kehas. K2-vitamiin aitab imendunud kaltsiumi suunata luudesse ja hammastesse.
Millal tasub analüüsi vajadust arstiga arutada?
Vereanalüüsi vajadust tasub arstiga arutada eelkõige siis, kui:
- D-vitamiini tase on varem olnud madal;
- Sul on krooniline haigus või kasutad püsiravimeid;
- kasutad tavapärasest suuremaid annuseid.
Allpool on täpsemalt kirjas olukorrad, kus analüüs on meditsiiniliselt põhjendatud.
Millal on vereanalüüs meditsiiniliselt põhjendatud?
Terviseprobleemide korral pea vereproovi vajaduse osas nõu arstiga. Analüüs on näidustatud siis, kui esineb konkreetne haigus, imendumishäire või riskitegur.
1. Luustiku ja mineraalide ainevahetuse häired
- Osteoporoos ja osteopeenia. Luutiheduse vähenemise korral on täpse D-vitamiini taseme teadmine vajalik õige raviannuse määramiseks.
- Sagedased luumurrud. Eriti kui need tekivad tühiste vigastuste tagajärjel või eakatel.
- Seletamatud liiges-, lihas- või luuvalud. Sügav D-vitamiini puudus võib põhjustada luude pehmenemist (osteomalaatsiat) või kroonilist lihasnõrkust.
2. Imendumishäired ja seedehaigused
- Tsöliaakia ja põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, haavandiline koliit).
- Maovähendusoperatsiooni ehk bariaatrilise kirurgia järgne seisund.
- Kroonilised maksahaigused või kõhunäärme alatalitlus.
3. Teatud ravimite pikaajaline tarvitamine
- Glükokortikosteroidid, näiteks pikaajaline prednisoloonravi.
- Krambivastased ravimid.
- Teatud seenevastased ja kaalulangetusravimid.
4. Neeru- ja maksapuudulikkus
D-vitamiin muudetakse kehas aktiivseks hormooniks alles maksas ja neerudes. Raske neeru- või maksapuudulikkuse korral on vajalik taseme jälgimine ning sageli ka D-vitamiini aktiivse vormi kasutamine arsti määratud skeemi järgi.
5. Väga suur ülekaal
Siseelundite ja nahaalune rasvkude seob D-vitamiini, mistõttu jõuab vereringesse seda vähem. Kehamassiindeksiga üle 30 võib olla vajalik suurem annus, mille määramiseks tasub tase kontrollida.
6. Ravi efektiivsuse ja ohutuse kontroll
- Kui analüüs on varem näidanud rasket puudujääki ja arst on määranud raviannuse, tehakse kordusanalüüs 3–6 kuu pärast, et veenduda taseme taastumises.
- Kui tarvitatakse pikka aega suuri annuseid, et välistada üledoos ja hüperkaltseemia ehk liiga kõrge kaltsiumitase veres.
Kokkuvõte
Kui Sul ei ole ülaltoodud terviseprobleeme ega sümptomeid, piisab sellest, kui võtad sügisest kevadeni profülaktilist annust 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas koos rasva sisaldava toidukorraga. Vereanalüüsi selleks vaja ei ole.
Kui aga midagi eelnevast loetelust Sinu kohta käib, Sinu D-vitamiini tase on varem olnud madal või kasutad suuremaid annuseid, tasub analüüsi vajadust arutada arsti või apteekriga. Valvekliinikus saab vajaduse korral teha vereanalüüsi ilma saatekirjata ning tulemused arstiga läbi rääkida.
Korduma kippuvad küsimused
Enamikul tervetel inimestel ei ole vaja. Profülaktiline annus 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas septembrist aprillini hoiab taseme ohutus vahemikus ilma analüüsita. Analüüs on vajalik konkreetse haiguse, imendumishäire või riskiteguri korral, samuti siis, kui tase on varem olnud madal või kasutad suuremaid annuseid.
Tervel inimesel ei ole see vajalik. Tavalise profülaktilise annusega võib alustada septembris ilma eelneva analüüsita. Kui Sul on krooniline haigus, kasutad püsiravimeid või kahtlustad D-vitamiini puudust, pea sobiva annuse ja analüüsi vajaduse osas nõu arsti või apteekriga.
Tervele täiskasvanule 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas sügisest kevadeni. EFSA peab tervele täiskasvanule ohutuks kuni 4000 IU (100 µg) päevas. See ei kehti kõigile: sarkoidoosi, kõrvalkilpnäärme ületalitluse või raske neeruhaiguse korral võib ka väiksem annus olla liiga suur. Raviannused määrab arst ja neid kasutatakse arsti jälgimisel.
Päeva esimeses pooles, koos rasva sisaldava hommiku- või lõunasöögiga. Õhtul võetuna võib see mõnel inimesel häirida melatoniini tootmist.
Maist augustini saab terve inimene vajaliku koguse tavaliselt päikesest. Toidulisandit hakatakse uuesti võtma septembris.
See artikkel on üldine terviseinfo ega asenda arsti hinnangut. Haiguse, püsiravi või suuremate annuste kasutamise korral pea nõu arsti või apteekriga.
Viited
- Demay MB jt. Vitamin D for the Prevention of Disease: An Endocrine Society Clinical Practice Guideline. J Clin Endocrinol Metab 2024;109(8):1907–1947. https://doi.org/10.1210/clinem/dgae290
- Holick MF jt. Evaluation, Treatment, and Prevention of Vitamin D Deficiency: An Endocrine Society Clinical Practice Guideline. J Clin Endocrinol Metab 2011;96(7):1911–1930. academic.oup.com
- EFSA NDA Panel. Dietary reference values for vitamin D. EFSA Journal 2016;14(10):4547. www.efsa.europa.eu
- Volke V. Uus ravijuhend D-vitamiini kasutamisest haiguste ennetuseks. Eesti Arst, 2024. eestiarst.ee
- Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor. Laborikäsiraamat: Vitamiin D (25-OH), S,P-Vit D (25-OH). www.kliinikum.ee
- SYNLAB Eesti. Vitamiin D laboratoorne diagnostika. synlab.ee
- Dawson-Hughes B jt. Dietary Fat Increases Vitamin D-3 Absorption. J Acad Nutr Diet 2015;115(2):225–230. pubmed.ncbi.nlm.nih.gov
