Kuidas sügelusest vabaneda?
Sügeluse suhtes aitab, kui sellele tähelepanu mitte pöörata, kuid alati pole see võimalik, mistõttu võib proovida jahedat kompressi või suuremate ärrituste puhul ka allergiaravimeid (antihistamiiinid), mida võivad „sääsehammustusest“ tõsisemaid kaebusi kogevad inimesed kasutada ka profülaktiliselt ehk sääse-hooajal pidevalt. Kasutatud on ka jääkuubikuid. Teoreetiliselt peaks “hammustuse” kõrval oleva piirkonna hõõrumine vähendama sügelust ja seeläbi vähendama ka ärritust.
Mingeid imetabaseid ravimeid või -võtteid pole minule teada, mis „sääsehammustust“ ravivad, kuid talupojamõistuse kohaselt võib erinevaid meetmeid katsetada. Profülaktika riietuse ja vajadusel sääsetõrjevahendite kaudu.
Mida kindlasti ei tohiks sääsehammustuse peale panna?
Kõike, mis võiks nahka ärritada, tasub vältida. Mida rohkem on kreemis koostisaineid, seda suurem on tõenäosus, et mõni neist ka liigselt ärritab. Jälgida tuleks võimaliku põletikulise reaktsiooni suhtes – laienev punetus, temperatuuritõus, mäda eritus jne – sel puhul oleks hea näidata hammustuse kohta õele või arstile.
Kui sääsehammustust mitte sügada, siis kui kiiresti sügelemine/hammustuskoht umbes kaob? Kaua võtab hammustuskoha paranemine aega, kui seda sügada?
Sügelemise/hammustuskoha kadumise osas on raske midagi lubada, sest erinevad inimesed reageerivad sääskedele erinevalt (vt. ka altpoolt). Juhul kui „sääsehammustus“ inimese organismis mingisuguseidki vastureaktsioone ei tekita (neid inimesi on väga vähe), siis ei pruugi kaebusi üldse tekkida. Enamusel aga esineb sügelust ja punetust mõne päeva vältel. Juhul kui piirkonda sügada, pidevalt ja täiendavalt ärritada, siis pole harvad ka 1-2-nädalased kaebused.
Mis sügelust põhjustab?
Sügelust põhjustab reeglina allergiline reaktsioon sääse süljes leiduvate ainete suhtes, mis toimivad antigeenidena ning milledele erinevad inimesed erinevalt reageerivad. Enamus inimesi mingil moel siiski kannatab sääskede „hammustuse“ tõttu. Allergilisema kalduvusega isikutel võib reaktsioon olla küllalt äge, kuid eluohtlikku anafülaktilist reaktsiooni sääsed ei tohiks põhjustada.
Üsna sageli on sügelus suurem kohe peale „hammustust“ ning seejärel ägeneb taas järgmisel päeval. Harva reageerib inimene „hammustusele“ suuremate kupladega või hulgi-villilise-lööbena.
Sügisepoole pole sääsehammustus enam nii häiriv, sest inimorganismil on tekkinud teatud tolerantsus sääse süljes esinevate ainete suhtes, kuid järgmiseks kevadeks on tolerantsus taas „nullis“.
Ingmar Lindström
(Lugu ilmus “Postimehe” lisas “Tervis”)
