Näomaskid aitavad immuunsüsteemi kaitsta tänu lisaniiskusele, mis maski sees tekib

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin

Antud blogipostitus on refereeritud artiklist veebisaidilt www.economist.com , 06.03.2021

Näomaskid aitavad vähendada COVID-19 põhjustava viiruse, SARS-CoV-2, levikut. Mitmes uuringus on tehtud üllatav avastus, et isegi juhul, kui näomaskide kandjad saavad viiruse, on nende puhul haiguse põdemine üldjuhul kergem. Nüüd arvavad Ameerika Ühendriikide Riikliku Terviseinstituudi kaks uurijat,  Joseph Courtney ja Ad Bax, et nad leidsid selle põhjuse.  Biophysical Journal-is avaldatud artiklis leiavad nad, et maskide kaitseefekti tekitajateks on niiskus, immuunsüsteem ja lima kaitsev jõud. Esialgu ei tundu see eriline uudis – maskid vähendavad inimeste ninna ja suhu jõudvate viirust kandvate osakeste arvu. Võiks arvata, et seetõttu on väiksem tõenäosus, et maskikandja saab raskekujulise haiguse, kuid see pole nii. Üks tähtis faktor, mis mõjutab haiguse raskusastet, on see, kui sügavale tema kopsudesse viiruse osakesed jõuavad.

Maske testivates uuringutes on jõutud järeldusele, et odavad puuvillased näomaskid ei ole võimelised blokeerima väikseimaid osakesi. Dr Courtney ja Dr Bax hakkasid seetõttu mõtlema, et kaitseefekt neid maske kandes peab tulema millestki muust. Õhuga levivate viiruse tekitajatega aitab inimestel tavapäraselt võidelda miski, mida kutsutakse „mukotsiliaarse kliirensi mehhanismiks”. See tähendab, et kleepuv lima ninas ning hingamisteedes tõmbab viiruseid ja baktereid endasse. Väikesed karvakesed, mida kutsutakse ka ripsmeteks, lükkavad lima kurgu poole. Inimene neelab selle alla ning tugevad maohapped hävitavad sissetungijad. Antud mehhanismi toimimiseks peavad aga hingamisteed olema niisked.

Talvel, kui õhk on külmem, on õhuniiskus üldjuhul madalam ja see võib viia hingamisteede kuivamiseni. Madal õhuniiskus on ka põhjus, miks gripp ja teised ülemiste hingamisteede haigused on sagedasemad just talvisel ajal. Dr Courtney ja Dr Bax jõudsid mõtteni, et maskid võivad hoida hingamisteed niisutatuna. Kui inimene välja hingab, kondenseerub veeaur inimese hingeõhust maski sisse. Kui inimene sisse hingab, liigub kuiv õhk läbi maski, võtab kaasa maski kogunenud niiskuse, ja niiskem õhk liigub hingamisteedesse ja kopsudesse. Selline efekt võib aga maskikandja immuunsüsteemile anda tõsise eelise.

Hüpoteesi testimiseks tegid uurijad mitme erineva maskiga teste 37°C, 22°C ja 8°C kraadi juures. Nad kasutasid süsteemi, mis aitas välja arvutada õhuniiskuse ülemistes hingamisteedes. Uurijad leidsid, et kuigi niiskustase hingamisteedes tõusis mingil määral kõikide maskide puhul, oli vahe kõige suurem paksu puuvillase maski puhul. Kõige soojemas ruumis suurenes sissehingatud õhu suhteline niiskus rohkem kui 50% võrra (võrdluses ilma maskita hingamisega). Külmas ruumis oli efekt lausa 300% (teiste testitud maskide puhul 150-225%). See näitab, et lisaks vähemalt osade viiruseosakeste välja filtreerimisele on maskil suur roll selles, et inimeste hingamisteed püsiksid niisutatud ja limatase oleks tervislikult kõrge.

Loe originaalartiklit: https://www.economist.com/science-and-technology/2021/03/06/face-masks-can-give-the-immune-system-a-helpful-hand