Põllumajanduses, olenemata selle mahesusest, kasutatakse reeglina pestitsiide, millede eesmärk on tõrjuda või hävitada taimi kahjustavaid putukaid, kahjureid.
Mahetootmise eripäraks on sünteetiliste ehk tehislike pestitsiidide kasutamise keeld, kuid samas võib kasutada loodusliku päritoluga pestitsiide – need aga ei pruugi olla vähem ohtlikud võrreldes sünteetiliste alternatiividega („mahedad“ on näiteks väävel, boorhape, vask jne). Sageli on mahetootmises kasutatavate pesitsiidide toime nõrgem, mistõttu tuleb sama efekti saavutamiseks kasutada neid suuremas mahus ja mürkainete hulk võib seeläbi olla mahetoodetel hoopis suurem kui tavatoodetel. Teiseks küljest, tulenevalt nende nõrgemast toimest võib toodetel leiduvate ohtlike bakterite hulk olla suurem – näiteks on toimunud mitmeid nakatumisi E. Coli bakteriga, mille algallikaks on olnud sõnnik, mida mahetootmises ohtramalt kasutatakse, et vähendada/vältida pestitsiide. Vahemärkusena mainin, et E. Coli leidub ka Teie soolikas, lugupeetud lugeja ja reeglina probleeme ei tekita, kuid, nagu inimesi, on ka baktereid erinevaid ning mõned on pahatahtlikumad kui teised…
Meie tervise seisukohalt ei pruugi toodetel leiduvate pestitsiidide ega bakterite hulk tegelikult üldse oluline olla, vaid peaksime objektiivselt hindama, kas mahedat menüüd tarbivad inimesed on tervemad võrreldes tavatoidulistega. Kuna tervist mõjutavaid tegureid on erinevaid ning tulenevalt mahetoidu kõrgemast hinnast ja asjaolust, et paremal järjel olevad inimesed on parema tervisega, siis on põhjuslikku seost tihtipeale keeruline kinnitada, kuid seniste korralikult tehtud teadusuuringutele tuginedes võib öelda, et mahetoodetel pole meie tervise jaoks eeliseid võrreldes tavatoiduga. Ka pole mahetoidu toiteväärtus parem võrreldes tavapäraseid meetodeid kasutades kasvatatud toodetega.
Mahetoodete loodust säästva toime osas esineb samuti müüte, kuid kuna see valdkond jääb minu kompetentsist väljapoole, siis ei hakka sõna võtma.
Ülaltoodu eesmärk pole mahetooteid ja mahetootmist nö. maha teha vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi mahetoidule omistatakse tervist edendavaid võimeid, siis tegelikult pole väidetel reeglina tõepõhja all. Kuna mahetooted on enamasti kallimad võrreldes tavatoodetega, siis võib mõni kehvemal järjel olev pere, näiteks kolme lapsega üksikema, kes peab toime tulema miinimumpalgaga, tunda end halvasti, kui ei saa enda lähedastele pakkuda seda „puhast ja tervislikku“ mahetoodet.
Seega – kui kellelegi meeldib ja maitseb aias vabalt veerenud tomatikene rohkem kui selle vangistuses elanud sugulasvili, siis lasku hea maitsta, kuid paremat tervist ettekäändeks tuues ei ole alust neid tooteid ei reklaamida ega tarbida.
Oluline on süüa mitmekülgselt – piisavalt rohelist, piisavalt kiudaineid, samas siiski toitu nautides. Pole vaja äärmuslikke dieete, ükskõik kui uhked, kuulsad või kallid need on.
50-70% meie tervisest on meie endi kätes – seda tervist ei saa juurde ei mahepõllult ega apteegist. Kallite dieetide, toidulisandite ja mahetoodete asemel võite kokku hoitud aja/närvi/rahakulud suunata tervislike eluviiside (liikumine, toidusedel jne) käimalükkamisele ja ülalhoidmisele.
Kena ja tervislikku päeva jätku!
Ingmar Lindström
