Aina enam ilmneb meie ümber kurnatust ja väsimust ning tihti on pingete allikas töö. Kui töökorralduses ja elustiilis muudatusi ei tehta, võibki välja kujuneda läbipõlemine.
Läbipõlemist mainis esimest korda Herbert Freudenberger 1974. aastal. Koos kolleegidega kirjeldas ta selle 12 astet.
- Liigne ambitsioon – enda kanda võetakse liigselt kohustusi ja ülesandeid. Selle taga võib olla vajadus ennast tõestada või suutmatus lisaülesannetele ei öelda.
- Ületöötamine – kui võtta endale liigselt kohustusi, ei mahu töö tegemine enam töötundidesse ära. Näiteks hakatakse meilidele vastama pärast tööpäeva ja nädalavahetusel.
- Enda vajaduste hülgamine – teiste vajadused tõstetakse enda omadest ettepoole. Koormuse suurenemisel võetakse aega enda heaolu arvelt, s.t magatakse vähem, toitutakse ebatervislikumalt, ei veedeta lähedastega aega. Siin hakkavad tekkima ka tööülesannete täitmisel vead.
- Konfliktide eiramine – ignoreeritakse läbipõlemisest tulenevaid raskusi ja konflikte ning tähelepanu suunatakse veelgi enam tööle. Tunnete allasurumise tõttu võib suureneda muretsemine ja ärevus – nii tekivad esimesed füüsilised sümptomid (liige väsimus ja kurnatus).
- Muutused väärtustes – kaugenedes oma varasematest väärtustest mõtestatakse need ümber. Kui varem võisid tähtsad olla pere, sõbrad, hobid, siis nüüd seatakse esikohale töö.
- Uute probleemide eitamine – väärtuste muutumise tõttu peetakse probleemide allikaks teisi. Seetõttu tekivad konfliktid, süüd nähakse töökoormuses ja ajanappuses, mitte elustiili muutuses. Frustratsioon tekib kergemini ning muututakse küüniliseks ja kibestunuks. Vaba aega jääb vähemaks.
- Sotsiaalne eemaldumine – veedetakse vähem aega sõprade ja pere seltsis, neid nähakse pigem koormana. Vestlused keerlevad enamasti töö ümber. Pingete leevendamiseks pöördutakse sageli alkoholi või mõnuainete poole.
- Mõju teistele – pereliikmed ja sõbrad on hakanud märkama muutusi käitumises. Väljendatakse muret läbipõlemise sümptomite pärast. Tihti võivad ka pereliikmed kannatada läbipõlenu tegude tõttu (unustatakse lubadusi ja kohtumisi).
- Identiteedikriis – kaotatakse endaga kontakt. Nähakse ennast ja teisi väärtusetuna ja eemaldutakse emotsionaalselt. Kui varem läheneti tööle entusiasmiga, siis nüüd nähakse tööd negatiivselt.
- Sisemine tühjus – tuntakse end kasutu ja ärevana. Kaob igasugune motivatsioon ja ambitsioon.
- Depressioon – tekib võimetus tunda rõõmu. Ollakse emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt kurnatud. Tuntakse lootusetust ning ükskõiksust tuleviku suhtes.
- Läbipõlemise viimane aste – siin võidakse füüsiliselt ja vaimselt kokku kukkuda. Tekib suitsiidioht. Kiiremas korras on tarvis meditsiinilist sekkumist ja taastumiseks tuleb olla tööst pikemalt eemal.
Läbipõlemise vältimiseks peab enda vaimse tervise eest hoolt kanda ennetavalt – panema pingelistel aegadel rõhku piisavale unele, trenni tegemisele ja tervislikule toitumisele. Töö ja eraelu vahel peab olema tasakaal ning töö tegemise kõrvalt jäägu aega ka regulaarseks puhkamiseks.
Kui tunnete, et läbipõlemise mõni aste käib teie kohta, tasub toe saamiseks psühholoogi poole pöörduda. Kiire abi aitab täieliku läbipõlemise ära hoida.
Kasulikku lugemist:
https://ut.ee/et/sisu/labipolemine
Kasutatud kirjandus:
https://www.dominionsystems.com/blog/the-12-stages-of-burnout
https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/2158244017697154
Psühholoog Kerttu Randmaa | Valvekliinik
