Köharavimid mõjuvad peamiselt rahakotile ja peaksid olema keelatud lastele.

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin

Talvisel ajal on paljudel soov leida leevendust köhale-nohule.

Arstina kohtan nii vastuvõtul kui ka online-konsultatsioonidel inimesi ülaltoodud kaebustele abi otsimas – loodetakse kõikvõimsa meditsiini abile tülikatest kaebustest vabanemisel, soovitakse tõhusat ravimit, eelistatakse looduslikku sellist ja kõrvaltoimeta. Sageli on lühiajalise nohu ja köha põhjustajaks viirused, mistõttu antibiootikume (mis mõjuvad peamiselt bakteritele) pole mõtet kasutada (isegi juhul kui need on varem „alati“ aidanud), aga et arstivisiidist mingitki kasu oleks, soovitakse retsepti vähemalt köharavimile.

Kahjuks on aga hetkel olukord selline, et enamasti pole köharavimitele otstarbekas raha, aega ega retsepte kulutada. Nende tõhusus on (adekvaatsemate uuringute alusel) samaväärne platseeboga, kuid kõrvaltoimeid esineb oluliselt rohkem, mistõttu ei soovitata köharavimeid üldse mitte kasutada alla 12 aastastele lastel. Olenevalt ravimist võivad kõrvaltoimed väljenduda pearingluse-, väsimuse, uimasuse-, kõhukinnisuse-, rütmihäiretena jne. Kasu pole ka „looduslikest“ punase päevakübara toodetest, vitamiinidest C, D või tsingi-toodetest.
Seega pole mõtet ennast ega oma lapsi ohtu seada, raha ja aega raisata potentsiaalselt ohtlikele ainetele, ükskõik kui aktiivselt müügi-inimesed vastupidist tõestada proovivad.

Aga mida siis ikkagi ette võtta kui köha/nohu on häirimas enda ja/või lähedaste elu. Oluline on mõista, et nii köha kui ka nohu on organismi kaitsereaktsioonid ja antud sümptomid ongi mõeldud haigustekitajaga/ärritajaga võitlemiseks. Juhul kui köharefleksi liig-aktiivselt maha suruda, ei väljutata liigset lima hingamisteedest ning see võib hoopis olukorda halvendada, eriti laste puhul, kellede hingamisteede ristiläbimõõt küllalt kitsas ning ülemäärane lima hingamist raskendab.

Kirjanduse andmetel võib soovitada piisava vedeliku tarbimist, üle ühe aastastele ka mett kas sooja teega või niisama; aidata võiksid ka nö. ninapumbad, millega imetakse lima välja; nina loputamiseks on olemas ka spetsiaalsed kannud. Palaviku (temperatuuri tõus üle 38⁰C) puhul võib aidata ka Paracetamoli tablett (isegi ilma kallima tee vms lahuseta, mida reklaamides/apteekides pakutakse).
Oluline on üritada vältida ka viiruste levikut – köhides/aevastades kasutada taskurätti või vajadusel asetada varrukas, mitte labakäsi suu ette; soovitatav on pesta käsi tavapärasest sagedamini ning efektiivsed on ka alkoholil baseeruvad käte puhastusvahendid.

Viirusliku taustaga köha/nohu kestab keskmiselt 7-10 päeva (suitsetajatel mõned päevad kauem) – juhul kui Teie sümptomid kestavad kauem, on tõsisemad või vastupanuvõime alanenud, tasub kindlasti konsulteerida meie õdede- või arstidega edaspidise osas.

Olge terved!

Ingmar Lindström, Perearst | Concierge arst

Ülaltoodu põhineb allakirjutanu kogemusele lisaks ka järgnevale kirjandusele:

Smith SM, Schroeder K, Fahey T. Over-the-counter (OTC) medications for acute cough in children and adults in community settings. Cochrane Database of Systematic Reviews 2014, Issue 11. Art. No.: CD001831. DOI: 10.1002/14651858.CD001831.pub5.
Barrett B, Brown R, Rakel D, et al. Echinacea for treating the common cold: a randomized trial. Ann Intern Med 2010; 153:769.
Eccles R. Importance of placebo effect in cough clinical trials. Lung 2010; 188 Suppl 1:S53.
Paul IM, Beiler J, McMonagle A, et al. Effect of honey, dextromethorphan, and no treatment on nocturnal cough and sleep quality for coughing children and their parents. Arch Pediatr Adolesc Med 2007; 161:1140.