Sügis ja talv toovad nohu, köha ja palaviku. Vastuvõtul küsitakse meilt sageli: “Äkki aitaks antibiootikum?” Mõnikord aitab küll. Aga enamasti mitte, sest enamik hooajahaigusi on viirused. Selgitame, millal on antibiootikume päriselt vaja, millal need ei aita ning kuidas arst vahet teeb.
Enamik sügistalviseid haigusi on viirused
Praegusel hooajal ringleb korraga kümneid hingamisteede viirusi: rinoviirused (rahvakeeli külmetus), gripiviirus, koroonaviirus ja RS-viirus. Need levivad piisknakkusena ja käte kaudu ning annavad tuttava pildi: nohu, kurguvalu, köha, palavik, väsimus. Gripp eristub sageli järsu algusega: kõrge palavik, lihase- ja peavalu ning rampväsimus tulevad mõne tunniga.
Miks antibiootikum viirusele ei mõju?
Antibiootikumid toimivad bakterite ehitusele ja ainevahetusele: näiteks lõhuvad bakteri rakukesta või takistavad tema paljunemist. Viirusel pole rakukesta ega oma ainevahetust, ta paljuneb meie enda rakkude sees. Seega puudub antibiootikumil viiruse puhul sihtmärk ning gripi, koroona või tavalise viirusnakkuse korral antibiootikumikuur paranemist ei kiirenda. Küll aga võib see tuua kõrvaltoimeid, häirida soolestiku mikrofloorat ja soodustada resistentsete bakterite teket. See tähendab, et järgmine kord, kui antibiootikumi päriselt vaja on, ei pruugi see enam toimida.
Millal on antibiootikume päriselt vaja?
Antibiootikumid on õige ravi siis, kui haiguse põhjustaja on bakter või kui viirushaigusele on tekkinud bakteriaalne tüsistus. Sagedasemad näited:
- Streptokokk-angiin: tugev kurguvalu ja palavik ilma nohu ja köhata, katud kurgumandlitel. Kahtluse kinnitab StrepA kiirtest.
- Keskkõrvapõletik, kui kõrvavalu ja palavik paari päevaga ei taandu. Kerge kõrvapõletik paraneb sageli ka ilma antibiootikumita, seetõttu alustatakse vahel jälgimise ja valuraviga.
- Põskkoopapõletik, kui sümptomid kestavad üle 10 päeva või lähevad pärast paranemist uuesti hullemaks.
- Kopsupõletik: palavik, rögane köha, õhupuudus, halb üldseisund.
- Kuseteede põletik ja muud selged bakteriaalsed infektsioonid.
Tüüpiline ohumärk on nn teine laine: olite viirushaigusest juba paranemas, aga palavik tõuseb uuesti ja enesetunne läheb järsult halvemaks. Siis tasub kindlasti arstile näha.
Kuidas arst vahet teeb?
Otsuse, kas antibiootikumi on vaja, teeb arst sümptomite, haiguse kulu ja läbivaatuse põhjal, vajadusel lisaks analüüsid. Kiire abimees on põletikunäitaja ehk CRV analüüs sõrmeotsa verest: tulemus selgub mõne minutiga. Kõrge CRV viitab pigem bakteriaalsele põletikule, madal pigem viiruslikule. Üksinda CRV siiski diagnoosi ei pane: näitaja võib olla tõusnud ka mõne viirushaiguse korral ja olla haiguse esimestel tundidel veel madal. Seepärast hindab arst alati tervikpilti. Valvekliinikus saab selleks tulla õe kiirvastuvõtule viirushaiguse sümptomitega, mis sisaldab CRV analüüsi (55 €). Aja saab tavaliselt samaks päevaks ja vajadusel suuname kohe arsti vastuvõtule (75 €), kus tehakse vajalikud uuringud ning vormistatakse retsept ja töövõimetusleht.
Kui haige on väikelaps
Laste palavik, nohu ja köha on valdavalt viiruslikku päritolu ning väikelaps põeb lasteaiaeas 6 kuni 10 hingamisteede viirushaigust aastas. See on normaalne immuunsüsteemi küpsemine, mitte märk nõrgast tervisest. Palaviku kõrgus üksi ei näita, kas põhjus on bakter: palju olulisem on lapse üldseisund: kas ta joob, on kontaktne ja mängib vahepeal, kui palavik on alandatud.
Kindlasti näidake last arstile, kui palavikus on alla 3 kuu vanune imik, laps on loid ka pärast palaviku alandamist, joob halvasti, hingab kiiresti või pingutusega, või kui palavik kestab üle 3 päeva. Valvekliinikus võtab lapsi ja noorukeid vastu ka lastearst ning aja saab tavaliselt samaks päevaks.
Viirushaiguse ravi on toetav
Kui tegu on viirusega, möödub haigus enamasti ise 7 kuni 10 päevaga. Aidata saab end nii:
- Puhkus ja uni. Palavikuga ei tasu trenni teha ega tööle minna, see aeglustab paranemist.
- Piisav vedelik: vesi, tee, supp.
- Palavikku alandage siis, kui enesetunne on halb. Paratsetamool või ibuprofeen sobivad enamikule, jälgige pakendi annuseid.
- Nohu leevendavad ninaloputus soolveega ja niisutatud õhk.
Mis on viirushaiguse ajal normaalne?
Teadmine haiguse tavapärasest kulust aitab asjatut muret vähendada. Nohu ja kurguvalu on ägedaimad esimestel päevadel, palavik püsib enamasti kuni 3 päeva ning köha võib järelnähuna kesta 2 kuni 3 nädalat. See üksi ei tähenda, et midagi on valesti. Ka nohu muutumine paksemaks ja kollakasroheliseks on haiguse tavaline kulg, mitte bakternakkuse tunnus ega antibiootikumi näidustus. Väsimus võib taanduda järk-järgult.
Kui ülaltoodud ohumärke ei ole, võib rahulikult kodus taastuda. Kui mure siiski ei anna rahu, ei pea üksi muretsema: õe kiirvastuvõtt koos CRV analüüsiga annab objektiivse vastuse mõne minutiga.
Millal kindlasti arsti juurde?
- Palavik kestab üle 3 päeva või tõuseb pärast paranemist uuesti.
- Hingamine on raskendatud, tekib õhupuudus või valu rindkeres.
- Tugev kurguvalu ilma nohuta, katud mandlitel.
- Köha kestab üle 3 nädala.
- Laps on loid, joob halvasti või palavik ei allu ravimitele.
- Olete rase, eakas või põete kroonilist haigust ja sümptomid süvenevad.
Eluohtliku seisundi korral helistage alati 112: tugev õhupuudus, rindkerevalu, teadvusehäire, krambid või kiiresti halvenev seisund.
Vajad arsti või õde täna?
Valvekliinikus saab arsti ja õe vastuvõtule tavaliselt juba samal päeval, saatekirja pole vaja. Teeme vajalikud analüüsid kohapeal, vormistame haiguslehe ja kui antibiootikumi on vaja, kirjutab arst retsepti. Broneeri aeg veebis või helista +372 5911 0909. Asume Ülemiste Tervisemaja 2-s, Sepapaja 12/1, 3. korrus, Tallinn. Oleme avatud E-R 9-18 ja L 12-16. Vastuvõtu käigus saab soovi korral ka gripi vastu vaktsineerida.
