Soov lasta veeniverest D-vitamiini taset kontrollida on viimastel aastatel muutunud omamoodi trendiks. Tegelikkuses on rutiinne vereproov enamikule tervetele inimestele mittevajalik — profülaktiline annus sügisest kevadeni hoiab taseme ohutult normis.
Tervele inimesele piisab profülaktilisest annusest
Eesti laiuskraadil piisab tavalisele tervele inimesele täielikult sellest, kui võtta toidulisandit sügisest kevadeni ehk niinimetatud R-tähe kuudel (septembrist aprillini) profülaktilises koguses 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas — ilma vereproovi andmata. Mai, juuni, juuli ja august on kuud, mil vajaliku koguse saab kätte suvisest päikesest.
Kuidas D-vitamiini imendumist soodustada
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, seega sõltub selle imendumine otseselt sellest, kuidas ja millal seda võetakse.
- Võta koos rasvarikka toidukorraga. D-vitamiin vajab imendumiseks rasvu. Hommiku- või lõunasöök, mis sisaldab tervislikke rasvu (pähklid, seemned, avokaado, munad, või, rasvane kala või oliiviõli), võib imendumist suurendada kuni 30–50%.
- Eelista õlipõhiseid kapsleid või tilku. Geelkapslid või õlitilgad (kookos-, kanepi- või oliiviõli baasil) aitavad toimeainel paremini imenduda.
- Võta päeva esimeses pooles. Õhtul võetuna võib D-vitamiin mõnel inimesel häirida melatoniini ehk unehormooni tootmist.
- Jälgi magneesiumi ja K2-vitamiini. Magneesium on vajalik D-vitamiini aktiivseks muutmiseks kehas. K2-vitamiin aitab imendunud kaltsiumi suunata luudesse ja hammastesse.
Millal on vereanalüüs meditsiiniliselt põhjendatud?
Terviseprobleemide korral pea vereproovi vajaduse osas nõu arstiga. Analüüs on näidustatud siis, kui esinevad konkreetsed terviseprobleemid, imendumishäired või spetsiifilised riskitegurid.
1. Luustiku ja mineraalide ainevahetuse häired
- Osteoporoos ja osteopeenia. Luutiheduse vähenemise korral on täpse D-vitamiini taseme teadmine vajalik õige raviannuse määramiseks.
- Sagedased luumurrud. Eriti kui need tekivad tühiste vigastuste tagajärjel või eakatel.
- Seletamatud liiges-, lihas- või luuvalud. Sügav D-vitamiini puudus võib põhjustada luude pehmenemist (osteomalaatsiat) või kroonilist lihasnõrkust.
2. Imendumishäired ja seedehaigused
- Tsöliaakia ja põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, haavandiline koliit).
- Maovähendusoperatsiooni ehk bariaatrilise kirurgia järgne seisund.
- Kroonilised maksahaigused või kõhunäärme alatalitlus.
3. Teatud ravimite pikaajaline tarvitamine
- Glükokortikosteroidid, näiteks pikaajaline prednisoloonravi.
- Krambivastased ravimid.
- Teatud seenevastased ja kaalulangetusravimid.
4. Neeru- ja maksapuudulikkus
D-vitamiin muudetakse kehas aktiivseks hormooniks alles maksas ja neerudes. Raske neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel tuleb taset jälgida ning sageli kasutada D-vitamiini aktiivseid vorme.
5. Väga suur ülekaal
Siseelundite ja nahaalune rasvkude seob D-vitamiini, mistõttu jõuab vereringesse seda vähem. Kehamassiindeksi üle 30 korral vajavad inimesed sageli tavapärasest suuremaid annuseid ja taset tasub kontrollida.
6. Ravi efektiivsuse ja ohutuse kontroll
- Kui analüüs on varem näidanud rasket puudujääki ja arst on määranud raviannuse, tehakse kordusanalüüs 3–6 kuu pärast, et veenduda taseme taastumises.
- Kui tarvitatakse pikka aega väga suuri annuseid, et välistada üledoosi ja hüperkaltseemiat ehk liiga kõrget kaltsiumitaset veres.
Kokkuvõte
Kui sul ei ole ülaltoodud terviseprobleeme ega sümptomeid, piisab täielikult sellest, kui võtad sügisest kevadeni profülaktilist annust 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas koos rasvasema toidukorraga — ilma verd andmata.
Kui aga midagi eelnevast loetelust sinu kohta käib, tasub analüüs teha arsti soovitusel. Valvekliinikus saab vereanalüüse anda ilma saatekirjata ning tulemused arstiga läbi rääkida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas D-vitamiini taset peab verest mõõtma?
Enamikul tervetel inimestel ei ole vaja. Profülaktiline annus 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas septembrist aprillini hoiab taseme ohutult normis ka ilma analüüsita. Analüüs on vajalik konkreetsete haiguste, imendumishäirete või riskitegurite korral.
Kui palju D-vitamiini päevas võtta?
Tervele täiskasvanule 1000–2000 IU (25–50 µg) päevas sügisest kevadeni. EFSA peab tervele täiskasvanule ohutuks kuni 4000 IU (100 µg) päevas. See number ei kehti aga kõigi kohta: mõne haiguse korral — näiteks sarkoidoos, kõrvalkilpnäärme ületalitlus või raske neeruhaigus — võib ka väiksem annus olla liiga suur. Puuduse raviks määrab arst mõnikord suuremaid annuseid, kuid need käivad alati arsti järelevalve all.
Millal on parem D-vitamiini võtta — hommikul või õhtul?
Päeva esimeses pooles, koos rasva sisaldava hommiku- või lõunasöögiga. Õhtul võetuna võib see mõnel inimesel häirida melatoniini tootmist.
Kas suvel on vaja D-vitamiini võtta?
Maist augustini saab terve inimene vajaliku koguse päikesest. Toidulisandit hakatakse tavaliselt uuesti võtma septembris.
See artikkel on üldine terviseinfo ega asenda arsti hinnangut. Ravi ja annuste osas pea alati nõu oma arstiga.
Viited
- Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Sisearstide Selts. Eesti ekspertide heaks kiidetud juhised D-vitamiini tarvitamiseks.
- EFSA (Euroopa Toiduohutusamet). Scientific Opinion on Dietary Reference Values for Vitamin D.
- Endocrine Society Clinical Practice Guideline. Evaluation, Treatment, and Prevention of Vitamin D Deficiency.
- Synlab Eesti / Eesti Laborimeditsiini Ühing. 25-hüdroksüvitamiin D (S,P-25-OH-VitD) laboriteatmiku juhised.
- Journal of Bone and Mineral Research. Dietary Fat Increases Vitamin D Absorption.
